Säästliku sõidu eesmärk on ju justkui ilmselge – tuleb liigelda võimalikult ohutult ja sujuvalt, et säästa nii sõidukit ennast, keskkonda kui kütust.

Arusaadavatel põhjustel on just viimane nii ettevõtete kui eraisikute jaoks tihti kõige olulisem, sest annab rahakoti paksusele kõige kiiremini tunda.

B-kategooria sõidukijuhid on pidanud omandama säästliku sõidu oskuse isegi vastaval koolitusel, kuid linnapildis seda siiski väga tihti ei näe. Miks?

Paraku on olukord selline, et suurem osa autojuhtidest ei mõista tõelise ökosõidu põhimõtteid ja ei tea, millele ning mil moel autokütus sõidul reaalselt kulub. Kui juhi soov on liigelda võimalikult säästlikult, siis pole järskude kiirenduste, liigsete manöövrite ja äkiliste pidurdamiste vältimine sugugi ainuke, mida sõites meeles pidama peaks.

Vaatame lähemalt, millele autod sõidul kütust tegelikult kulutavad ja mida saab iga juht ise ära teha, et see kulu oleks võimalikult väike.

 

Artiklist saad teada:

• millised on enamlevinud müüdid säästliku sõidustiili kohta
• millele kulub autokütus tegelikult
• mida saab juht säästlikult sõitmiseks teha

 

Ökosõit

Kõige lihtsam on tõelist ökosõitu kirjeldada kui maksimaalselt sujuvat liiklemist, kus välditakse ebavajalikke äkilisi kiirendamisi ja täielikke peatumisi, eesmärgiga säästa sõidukit, keskkonda ja kütust.

Säästlikult sõitmine ei tähenda sugugi madalatel mootoripööretel aeglaselt edasiroomamist, nagu suur osa autojuhtidest kahjuks arvab.

Lisaks sellele leidub veel palju teisigi müüte, mis ökonoomse sõiduga kaasas käivad. Rahakotile pai tegemise asemel võib nende teadmiste järgi käitumine sinna hoopis suure augu jätta.

 

6 levinud väärarusaama ökosõidust

Müüt 1: Pärast punase fooritule taga seismist tuleb kiirendada võimalikult rahulikult

Tegelikult kulutab auto kütust seda rohkem, mida kauem Sa kiirendamisele aega kulutad. Kütusetarbimine tõuseb küll hetkeks kõrgele, kuid sellest palju olulisem on auto pikaajaline kütusekulu.

Asjatuid autode vahelt sõelumisi ja ebavajalikke kiirendusi sõidul tasub loomulikult vältida, kuid rohelise fooritule süttimisel uimerdama jääda pole mõtet. Selle asemel peaksid üsna väledalt kiirendades ja ohutult saavutama soovitud ning liiklusoludele vastava sõidukiiruse.

 

Müüt 2: Ökosõidul peab vahemaade läbimisel arvestama suurema ajakuluga

Kui säästlik sõit võrdub autojuhi jaoks vaid aeglasema sõiduga, siis on selline loogiline järeldus üsna lihtne tulema. Tegelikult on testide tulemusena selgunud, et ökosõiduga on võimalik ajakulus hoopis võita.

Ökonoomne sõit tähendab efektiivset sõitu, ja auto on efektiivne kui ta on liikumises. Kui juht suudab näha laiemat pilti ja arvestab juba eelnevalt eesolevate fooritulede, teiste sõitjate ja õige pikivahega, on peatusi vaja teha märksa vähem.

 

Müüt 3: Madalad mootoripöörded on ökonoomsemad

Juhi eesmärk peaks olema  hoida optimaalset mootori pöörlemiskiirust, mis on autode puhul erinev. Kohe kindlasti ei tähenda see aga võimalikult aeglaselt sõitmist.

Auto käsiraamatus on sõiduki optimaalne pöörlemiskiirus ära märgitud ja sellest tuleks kinni pidada. Olgu öeldud, et enamik bensiinimootoritest töötab 2000-3000 pööret minutis, diiselmootoritest aga 1500-2000 p/min.

 

Müüt 4: Tühikäigul sõitmine vähendab kütusekulu

Selline arusaam on totaalselt vale, sest tühikäigul töötav mootor on kütusega pidevalt varustatud.

Selle tõttu soovitatakse ka hoo vähendamiseks näiteks punase fooritule ees kasutada pigem mootorit kui minna üle tühikäigule. Kui vahetad käiku, kuid ei kiirenda, ei tarbi mootor ka kütust.

 

Müüt 5: Enne sõidu alustamist tuleb mootorit seistes soojendada

Külma mootori kütusetarbimine on tõesti suurem kui soojal, kuid töötava mootoriga seismise puhul maksad mitte millegi eest – kütuseefektiivsus on ei rohkem ega vähem kui 0 km/h.

Olenevalt sõiduki tüübist, koormast, mootori suurusest ja kütuse liigist kulutab tühikäigul seisev sõiduk kütust 0.6-5.7 L tunnis.

Tänapäevaste sõidukite jõuallikad soojenevad sõites märksa kiiremini. Seetõttu on ootamise asemel mõistlik rahulikult teele asuda ja lihtsalt vältida järske kiirendusi ning väga kõrgeid mootoripöördeid seni, kuni mootor on täielikult  ülessoojenenud.

 

Müüt 6: Kõrgkvaliteetne kütus on efektiivsem

Tegelikult ei kesta kõrgema kvaliteediga kütus mitte igas autos kauem ja ei parandada ka kuidagi selle sõiduomadusi. Kõrgema oktaaniarvuga bensiini kasutegurid tulevad välja vaid siis, kui auto oskab neid ära kasutada – sõiduki riist- ja tarkvara on vastavalt seadistatud.

Midagi halba kõrgema kvaliteediga kütuse kasutamine Sinu autole tõenäolisel ei tee, kuid raha tuleb igakuiselt välja käia kindlasti rohkem.

Autotootja poolt soovitatav kütus on märgitud sõiduki käsiraamatus ja mõningate autode puhul ka kütuseluugile.

 

Millele auto kütust kulutab?

Auto ökonoomsus sõltub jõuallika efektiivsusest – kui suur osa kütusest saadavast energiast kasutatakse ära autoga liikumiseks ja sellega seonduvaks. Karm reaalsus on see, et suurem osa energiast läheb tegelikult raisku juba auto mootoris.

Erinevate automarkide puhul varieeruvad näitajad suuresti, kuid tavapäraselt on diiselmootorite tõhusus ca 30% ja bensiinimootoritel vaid 20%. Hübriidajamiga sõidukite puhul jääb kasutegur 40% kanti. 

Kütusekulu mõjutavaid tegureid on mitmeid ja mitte kõigi puhul ei ole juhil endal võimalik just palju ära teha. Hea on neid meelde tuletada siiski.

 

Mootori käivitamine

Kuigi kliimamuutused on märgatavad kõikjal maailmas, tuleb Eestis miinuskraadidesse langevate temperatuuridega siiski arvestada vähemalt 5-6 kuu jooksul aastas.

Külma mootori käivitamiseks võib kuluda isegi kuni 4 kilomeetri linnasõidu jagu kütust, ning jõuallika efektiivsus on samuti märgatavalt kehvem sooja mootoriga võrreldes.

Võimalusel eelsoojenda mootorit Webastoga või elektriga pistikust. Kui see pole võimalik, ära lase autol käivitatud mootoriga niisama seista, vaid asu rahulikult sõitma.

 

Õhutakistuse ületamine

Auto õhutakistust mõjutavad mitmed tegurid: õhu tihedus, kere disain ja ristlõikepindala, ning ka ilmastikuolud ja auto sõidukiirus. Kokkuvõtlikult võib öelda, et kõige efektiivsemalt suudab auto liikuda tuulevaikse ja maheda ilmaga.

Antud teema ilmestamiseks sobib hästi Volkswagen Golf 1.6 FSI-ga läbiviidud test. Selgus, et 17% kütusest kulus autol ainult õhutakistuse ületamiseks. Koos katusele kinnitatud suusaboksiga suurenes õhutakistus veelgi ja autol kulus 100 km läbimiseks liitri jagu enam kütust.

Selle tõttu ongi aastate jooksul liikluses näha üha enam voolujoonelise kerega sõidukeid, mis õhutakituse läbimiseks liialt energiat kulutama ei pea.

 

Veeretakistus

Auto veeretakituse peamisteks mõjutajateks on rehvid, mass, teekattematerjal ja sõidukiirus. Mida raskem ja laiemate rehvidega sõiduk, seda rohkem energiat kulub kiiresti edasiliikumiseks.

Siinkohal saab juht kütusekulu vähendamiseks teha niipalju, et kontrollib regulaarselt auto rehvirõhku (juba väike rehvirõhu langus mõjutab veeretakitust oluliselt), ei koorma sõidukit ebavajalikult üle, ning liigub võimalikult sileda kattega pinnasel. 

 

Jõuülekanne

Kõige lihtsamalt öeldes kantakse auto jõuülekande ajal energiat mootorilt ratasteni, mis võimaldab sõidukil liikuda. Pea kõikide autode puhul on jõuülekande suurimaks mõjutajaks käigukast. Suurem käikude arv võimaldab erinevatel koormustel sõita võimalikult optimaalse kütusetarbimisega.

See on sarnane jalgrattakäikudele – kiiremini liikumiseks tuleb kasutada kõrgemat käiku, et mitte niisama tühja vändata ja energiat raisata. Kui autol oleks vaid üks käik, kuluks ka sõidul suurem osa energiast mootoriosade tühja pöörlemise peale.

Kas juht eelistab manuaal- või automaatkäigukastiga autot, on maitse asi. Küll aga ei pea paika see, et automaadid ei võimalda ökonoomselt sõita.

Tänapäevased automaatkäigukastiga autod on juba nii palju edasi arenenud, et suudavad tihti hakkama saada väiksema energiakuluga kui inimene seda teeks. Kui autol on ka Eco-režiim, lülitub kõrgem käik sisse juba väiksemal kiirusel ja võimaldab mootori jõuefektiivsust paremini ära kasutada.

 

Abiseadmed

Siia alla liigituvad kõik need lisad, mis muudavad autosõidu mugavamaks, ohutumaks ja nauditavamaks: kojamehed, istme-, peeglite ja roolisoojendus, kliimaseade jne.

Kui varem said abiseadmed tööks energiat otse mootorilt, siis tänapäevaste autode puhul kasutatakse selleks elektrit. Seega töötavad abiseadmed ainult siis, kui juht neid kasutada soovib, ning nende mõju kütusekulule pole märkimisväärselt suur. Sellegi poolest ei tasu kõike pidevalt täisvõimsusel töös hoida, kui selleks vajadust pole.

Ideaalset sõidustsenaariumit pole ilmselgelt olemas ja mitte kunagi ei saa juht kõiki kütusekulu mõjutavaid omadusi ette näha ega ka oma tegevusega vastu mõjutada. Küll aga võib mõningaid lihtsaid põhimõtteid järgides sõita võimalikult efektiivselt.

 

Säästliku sõidu kuldreeglid

Säästlik sõiduviis on kasulik nii keskkonnale kui Sinu rahakotile. Lisaks sellele, et säästlikult sõites väheneb kütusetarbimine ja keskkonda paisatav heitgaaside hulk, hoiab see ka sõiduki kauem töökorras ning muudab liikluskultuuri meie kõigi jaoks meeldivamaks.

Nagu eelnevalt ka mainitud sai, siis on just kütusekulu vähenemine enamiku jaoks meist see kõige olulisem kasutegur. Ökosõiduga võib kütusetarbimine erinevate allikate põhjal väheneda isegi kuni 25%.

Keskmine Tallinna lähedal elav inimene kulutab kütusele keskeltläbi 170 eurot kuus. Säästlikult sõites võiksid seega säästa 42,5 eurot kuus ja lausa 510 eurot aastas.

 

Kui tahad ökolt sõita, pea meeles järgmist:

• Eelsoojenda mootorit  – Webasto või elektriga (kui see pole võimalik, mine rahulikult sõitma)
• Liikle sujuvalt ja hoia sõiduk liikumises – mõtle käike ette ja arvesta liiklusmärkide, fooride ning teiste liiklejatega; väldi täielikke peatumisi nii palju kui võimalik
• Kiirenda reipalt ja kasuta madalaid mootoripöördeid – saavuta ohutu ja soovitud kiirus ruttu, ning püüa seda siis stabiilsena hoida
• Ära seisa töötava mootoriga – kui ootad nt raudteeülesõidu või foori taga enam kui 20 sekundit, seiska mootor
• Ära sõida tühikäigul – hoo vähendamiseks kasuta pigem mootorit
• Võimalusel eemalda autost liigne last – iga lisatud 20 kg suurendab kütusekulu keskmisel 1%
• Kontrolli rehvirõhku – juba väike kadu rehvirõhus suurendab kütusekulu 10%
• Kasuta abiseadmeid vaid vajadusel – väiksel kiirusel sõites ava pigem aknad konsitsioneeri kasutamise asemel
• Vali sobiv marsruut – Sinu tavapärane teekond tööle võib kilometraažilt olla kõige lühem, kuid kui pead pool sõiduajast autoga lihtsalt ummikus seisma, ei võida Sa ajas ega rahas

 

Säästliku sõidustiili omandamine nõuab aega ja harjutamist, kuid järjepidevalt õigeid põhimõtteid meeles pidades saavutad juba peagi vajalikud oskused!

 

Ettevõtted saavad abi GPS lahendusest

Tihti on juhtide sõiduharjumused juba aastate jooksul nii kinnistunud, et valesid sõiduvõtteid ei panda enam tähelegi. Sellisel puhul võib abiks olla Navireci ECO drive lahendus, mis võimaldab juhi sõidustiili reaalajas monitoorida ning arvutab välja sõiduskoori.

Lahendust kasutavad edukalt mitmed ettevõtted, sealhulgas näiteks Bolt ja Omniva, kes on selle abil vähendanud nii kulutusi kütusele kui tõstnud oma töötajate ja klientide sõiduturvalisust.