Kuigi ametlikult pole talv veel käes ja Eestis laseb tõeline talveilm korraliku lumetuisu ja külmaga end viimastel aastatel üha pikemalt oodata, peame sõidukijuhtidena siiski arvestama, et keerulised teeolud võivad saabuda üleöö. Selle tõttu on hea eelnevalt meelde tuletada mõningad liiklusreeglid, mis talvise sõidu puhul meelest minema kipuvad või mõnel juhul isegi üllatusena tulla võivad.

Seda, et liiklejana on meil kohustus teed anda teel töötavale sisselülitatud kollase vilkuriga sõidukile (LS § 17 lg 2), mäletab autokooli tundidest ilmselt enamik inimesi. Liiklusseadus (LS) sätestab aga liiklusreeglites hooldussõidukitele veel teisigi erisusi, mida teadma peaks.

Vaatame lähemalt, mis on teehooldusmasinatele liikluses lubatud, ning millega Sa talvel teel liikudes arvestama pead!

Hooldussõidukitel on teel rohkem õigusi

Autokooli teooriatundides küll tutvustatakse liiklemise reegleid, kuid kuna liiklusseadus on suur ja lai, siis paraku kõigil teemadel põhjalikumalt peatuda ei jõuta. Nii võivadki mõned teemad kiirelt ununeda, eriti kui nendega igapäevast kokkupuudet pole.

Tuletame meelde, millised liiklusseaduse paragrahvid annavad teel töötavatele hooldussõidukitele suuremad õigused teiste liiklejate ees ja kuidas peab või võib sellise sõidukiga liikluses kokkupuutuv sõidukijuht käituda.

Parempoolse liikluse erand

See, et Eestis on parempoolne liiklus, pole ilmselt uudis ühelegi siin elavale inimesele. Aga kas teadsid ka seda, et eritalituse sõidukitele (sh hooldussõidukitele) on siinkohal seaduses tehtud erand?

Sisselülitatud kollase vilkuriga hooldussõiduki juht ei pea tööülesandeid täites järgima parempoolse liikluse nõudeid (LS § 84)

See tähendab, et:

• lumesahad, libedatõrjemasinad jm hooldussõidukid võivad liikumiseks vajadusel kasutada vastassuunavööndit;
• teistel liiklejatel on kohustus sellisele masinale teed anda.

Loomulikult peab ka hooldussõiduki juht jälgima, et oma õigusi kasutades ei seaks ta kedagi ohtu.

Sõiduki peatamise, paiknemise ja parkimise erand

Hooldussõidukitel on ka sõiduki parkimise, peatamise ning paiknemise osas antud küllaltki laiad õigused. Neid on talvises liikluses kindlasti hea meeles pidada ning nendega arvestada.

Sisselülitatud kollase vilkuriga hooldussõiduki juht võib tööülesandeid täites kõrvale kalduda sõiduki parkimise, peatamise ja paiknemise nõuetest (LS § 84)

Seega võivad lumesahad ja libetatõrjemasinad näiteks kasutada sõiduks:

• vasakpoolseid pärisuunaradasid ka siis, kui nende kiirus ei ületa 40 km/h (LS § 45 lg 5 p 3);
• kõnni-, jalg-, jalgrattateed, jalgratta- ja jalgteed, jalgrattarada, ohutussaart ning eraldusriba (LS § 45 lg 11).

Samuti võivad hooldussõidukit ülal nimetatud teedel peatuda ja parkida, kui see pole sõiduteel võimalik ning sellega ei ohustata ega takistata teisi liiklejaid.

Pöörete erand

Tavaliiklejatena teame, et linnast väljas sõites ei tohi vasakule ja tagasi pöörata seal, kus soov või tuju tuleb. Selleks peab leidma koha, kus liiklusmärk manöövriks loa annab (LS § 48 lg 6). Hooldussõidukitel on töökohustusi täites õigus seda nõuet eirata.

Seega võivad lumesaha ja libetatõrjemasinate juhid asulavälisel teel hooldustöid teostades pöörata vasakule ja tagasi eraldusribaga teel ka seal, kus asjakohased liiklusmärgid puuduvad (LS § 84)

Pea siis meeles, et Sulle tavaliiklejana sellised õigused ei kehti ja hooldussõiduki järel ei tohi samasugust manöövrit teha.

Liiklusmärkide ja teekattemärgiste erand

Liiklusmärgid ja teekattemärgised, olgu need siis alalised või ajutised, on üldjuhul iga liikleja suunisteks ohutul ja õiguspärasel liiklemisel. Ka siinkohal on hooldustöid teostavate sõidukite jaoks liiklusseadusesse kirja pandud erandid.

Sisselülitatud kollase vilkuriga hooldustöid teostava sõiduki juht võib kõrvale kalduda liiklusmärkide ja teekattemärgiste nõuetest (v.a. kiiruse piirangud ja eesõigusmärgid) (LS § 84)

Seega võivad lumesahad ja libetatõrjemasinad vajadusel näiteks:

• ületada pidevjooni;
• sõita teedele ja aladele, kus teistele liiklejatele on sissesõidukeeld;
• parkida kohtades, kus teised seda teha ei tohi (kui ei takistata teisi liiklejaid);
• eirata kohustusliku sõidusuuna märke jne.

Küll aga on ka hooldussõidukid kohustatud järgima kiirust piiravate ja eesõigusmärkide nõudeid. Seega ei tohi selliste sõidukite juhid ületada lubatud suurimat sõidukiirust ega sõita kõrvalteelt ette peateel liikuvale sõidukile.

Möödasõidu, möödumise ja ümberpõike erand tavasõidukiga liiklejale

Viimaseks toome liiklusseadusest välja ühe erandi, mis puudutab just tavaliiklejaid. Sedagi on hea teada, et anda oma panus talvise liikluse sujuvusse.

Seisvast sisselülitatud kollase vilkuriga töid teostavast hooldussõidukist võib mööda sõita, mööduda või ümber põigata kas paremalt või vasakult, ületades selleks vajadusel möödasõitu keelavat teekattemärgist (LS § 55)

Ära siis unusta, et kuigi liiklusseadus Sulle eelnimetatud õigused annab, ei tohi selle tegevusega siiski ohustadad teisi liiklejaid ega teel töötavaid inimesi.

Kokkuvõtteks

Ehk polnud selles lühiülevaates eritalituse sõidukitele kehtivatest eranditest liiklusseaduses Sinu jaoks midagi uut, kuid oli heaks meeldetuletuseks siiski. Kuigi oleme seni saanud nautida väga pikka ja sooja sügist, näitab kogemus siiski, et vähemalt mõnd aega saame ka Eestis nautida ka lumist talveilma.

Püüame liikluses üksteisega rohkem arvestada ja eriti keerulistes ilmastikuoludes tähelepanelikumad olla, et kõik jõuaksid alati tervena sihtkohta!