Ülikoolide ja ettevõtete omavahelise koostöö edendamise ja sellega kaasnevate kitsaskohtade teemalisi uudiseid on viimaste aastate jooksul rohkesti kajastatud nii meediaväljaannetes kui kõrgkoolide blogides.

Järjest enam räägitakse koostöö olulisusest jätkusuutlikuma ettevõtluse kujundamisel ja õppe praktilisemaks muutmisel, mis annaks lisaks väärtuslikule teoreetilisele baasile tudengitele koolist kaasa ka oma ala spetsialistide kogemuslood ning võimaldaks oskusi praktilistes ülesannetes proovile panna.

Äkki teeks koostööd?

Käesoleva aasta kevadel võeti ühendust Eesti teadusasutustega, mille puhul nähti mõlemale osapoolele kasu toovaid koostöövõimalusi pikemas perspektiivis. TalTechi ja Tallinna Tehnikakõrgkooli logistikainstituudid näitasid üles suurt huvi läbirääkimiste pidamiseks ning valmisolekut ühiselt nii Eesti haridusmaastikku kui majandust arendada.

Tänaseks on lisaks külalisloengute ja -praktikumide pakkumisele jõutud erialaste stipendiumide väljastamiseni ning arutatakse võimalust kasutada Navirec ja GSMtasks logistika- ja tööhaldustarkvara õppevahendina koolide logistikalaborites.

Kuid miks selline koostöö nii kõrgkoolidele kui ettevõttele atraktiivne on, mida on lühikese aja jooksul ühiselt juba saavutatud ning millised on tulevikuplaanid?

Kõrgkoolide ja ettevõtete olemus on ajas muutumas

Huvi kõrgkoolide ja ettevõtete poolt eesmärkide saavutamiseks ühiselt on kasvavas trendis ja seda suuresti tulenevalt mõlema tegevuste ja rollide muutumisest kaasaegses ühiskonnas.

Tartu Ülikooli teadlaste poolt avaldatud uuringus „Ettevõtete ja kõrgkoolide koostöökogemuse seire“ selgitati, kuidas oleme jõudmas teadusasutuste kolmandasse põlvkonda, kus tegemist pole enam ühiskonnast eraldatud teadmiste kogujate ja säilitajatega, vaid üha enam majanduse ja sotsiaaleluga lõimuvate asutustega. Ülikoolidest on saanud väga olulised innovatsioonisüsteemi osad, mis osalevad aktiivselt ettevõtete arengus ja arvestavad oma tegevustes nende vajadustega.

Tallinna Tehnikakõrgkooli peahoone (Allikas: erakogu)

Innovatsioonijuhtimise ekspert Indrek Tammeaid kirjeldab Äripäevas ettevõtlusvaldkonna nüüdisaegseid väljakutseid ning selgitab, kuidas firmad peavad leidma järjest nutikamaid võimalusi parema toote väljatöötamiseks. Siinkohal saab ülikool pakkuda tuge näiteks toote- ja teenusearenduse poolelt, kuna omab vajalikku uuringu- kui analüüsivõimekust. Samaaegselt aitavad teadusasutused tõsta ettevõtete konkurentsivõimet ning kujundavad positiivset mainet endast kui olulisest majanduse arendajast ühiskonnas.

Õnnestumine tugineb ühistele eesmärkidele

Nagu igas suhtes, toob koostöö soovitud tulemusi juhul, kui poolte vahel on mõistmine ning teineteise soovidega arvestamine. Vastastikuse usalduse kujunemiseks võib kuluda aastaid ning koostöö algusfaasis ka palju aega kohtumistele ning ühistele ajurünnakutele, et välja selgitada mõlema poole eesmärgid ning võimekus nende saavutamiseks.

Tallinna Tehnikakõrgkooli logistikainstituudi transpordi ja logistika õppekava juhi Kati Nõuakasi sõnul on nende peamiseks eesmärgiks ettevõtetega suhtlusel rakenduskõrgkoolile olulise praktilise sisendi andmine. „TTK soovib ettevõtetega koostöösidemaid laiendada ja olemasolevaid suhteid arendada just selleks, et tuua reaalsed praktikad ja praktilised ülesanded igapäevasesse õppetöösse,“ selgitas Nõuakas.

Ka TalTechi Inseneriteaduskonna logistika programmijuht Jelizaveta Janno rõhutab koostööootustes praktilisuse aspekti ja toob välja selle olulisuse akadeemilise õppe toetamises sõltumata õppeastmest. Kuna TalTech Logistika magistriõppe üliõpilane on sageli hoopis teise haridusliku taustaga inimene, on teooriast arusaamine ja selle kinnistamine lihtsam läbi ettevõtte põhiprotsessi detailse mõistmise viimase enda selgituste kaudu.

GSMvalve näeb kõrgkoolides olulisi partnereid, kelle abil on võimalik anda hoogu näiteks tootearendusele. Seda nii ühiste uurimistööde abil kui tudengitelt endilt otsest tagasisidet saades. „Lisaks enda kliendilugude jagamisele tudengitele, on ka nende kogemustepagasisse õppepraktikatelt või juba reaalselt töökohalt logistikuna kogunenud palju väärtuslikku, mille põhjal saame enda teenust ja tooteid parendada,“ selgitab ettevõtte huvi koostöö vastu GSMvalve turundusjuht Grete Jeltsov.

Teooriast praktliste kogemusteni

Koostöö alguses kõrgkoolide ning Navireci ja GSMtasksi vahel otsustati proovida külalisloengute ja -praktikumide läbiviimist esmalt vaid logistika eriala tudengitele. Kogemus oli positiivne ja kinnitas kõigi osapoolte soovi uuel õppeaastal koostööd veelgi süvendada.

Käesoleval õppeaastal kaasati külalistundidesse mitmete erialade ja ka magistrantuuri tudengeid. Tallinna Tehnikakõrgkoolis viidi logistika- ja tööhaldustarkvara tutvustavad töötoad läbi logistika eriala III kursuse ning transpordi- ja liikluskorralduse eriala I kursuse transpordiökonoomika aine raames.

Eelkõige võeti eesmärgiks tutvustada nii värsketele õpingutega alustajatele kui peatsetele vilistlastele turul kättesaadavaid võimalusi transpordiprotsesside optimeerimiseks ning masinaparkide säästlikumaks haldamiseks.

Külalislektorite näol oli tegemist oma valdkonna spetsialistidega, kes teevad igapäevaselt koostööd nii transpordiettevõtete kui ka teiste suuremaid ja väiksemaid masinaparke haldavate firmadega, et aidata neil nutika tarkvara  abil ettevõtte kulutusi kontrolli all hoida ning erinevaid protsesse mobiilse tarkvara abil efektiivsemalt ja mugavamalt juhtida.

„Jagasime tudengitega klientide kogemusi meie tarkvara kasutamisel, et tuua elulisi näiteid erinevate valdkondadega tegelevatest firmadest ning näidata kui mitmekülgselt saab lahendust enda kasuks tööle panna,“ selgitas Navireci müügijuht Jürgen Levandi.

Käed külge

Iga tudeng sai Navireci demoversiooni ka iseseisvalt sisse logida ning omal käel rakenduse võimalustega tutvuda. Lektori juhendamisel pidid üliõpilased lahendama etteantud praktilisi ülesandeid, mille raames katsetati lisaks muule näiteks raportite loomist kütusekulude analüüsimiseks.

Samuti tutvuti Navireci hooldusmooduliga, millesse sisestati sõidukite hooldusaegu näiteks mootori töötunni ja hodomeetri väärtuse alusel. Lisaks õpiti hooldustele automaatteavituste määramist ning arutleti, moel on võimalik sellise töökorraldusega sõidukipargi eluiga tunduvalt pikendada ja seeläbi kulutustelt säästa.

Navireci klientide hulka kuulub ettevõtteid, mis kasutavad igapäevaselt tööks sadu ja isegi tuhandeid autosid, seega võib väikseimagi kokkuhoiakoha leidmine hoida ettevõttele kokku kuus suuri summasid. Levandi sõnul on tudengitele klientide edulugude jagamine oluline, sest nii on neil võimalus teiste kogemusest õppida ja ise tööle asudes koheselt neid teadmisi rakendada.

TalTechi logistika eriala magistrantidega katsetati sel korral veelgi praktilisema tunni läbiviimist. Pärast GSMtasks töö- ja veokorralduslahenduse tutvustamist jaotati kursus kahte rühma – esimesse kuulusid töödejuhatajad ning teise kullerid. Linnas oli eelnevalt laiali jagatud saadetised, mis pidid enne praktikumi lõppu jõudma õigesse sihtpunkti.

Töödekorraldajate ülesandeks sai luua lahenduses töökäsud koos õige lisainfoga ning need kullerite vahel laiali jagada. Oluline oli ka teekondade ja tööülesannete optimeerimine, et kõik kullerid jõuaksid õigeaegselt ülikoolihoonesse tagasi. Seega imiteeris praktikum reaalset tööpäeva, mille käigus logistik oma tööjõudu nii optimaalselt kasutama peab, et kõik kliendid saaksid teenindatud ning ka töötajad õigeaegselt lõpetaksid.

Kõrgkoolide projektijuhtide sõnul on tudengite tagasiside toimunud tundidele olnud väga positiivne. Kiideti nii head ettevalmistust kui külalislektorite kontaktiloomisvõimet auditooriumiga.

Külalisloengutest stipendiumide ja ühiste uurimustöödeni

Kõrgkoolid kinnitasid ühiselt, et koostöö loengute ja õpitubade näol võiks kindlasti jätkuda, kuna ettevõttes näevad tudengid praktilist partnerit ning väärtuslikku infoedastajat. Edaspidi soovitakse ühiselt veelgi enam ette võtta ning läbi viia erinevaid projekte, või miks mitte ka lõputöid, millest oleks võita kõigil osapooltel.

Jelizaveta Janno mainis tulevikuplaane silmas pidades ettevõtete suurt kogemuste ja oskuste potentsiaali anda panus teaduse edendamisse. “Paljud rahvusvahelised teadusprojektid ei ole täna enam puhtalt teaduslikud ja ülevaatlikud. Need eeldavad lisaks teoreetilise kontseptsiooni välja töötamisele ka tugevat innovatsiooni aspekti ning ka teatud rakenduse loomist. TalTech Logistika nägemus on integreerida koostööd ka teaduslikul tasemel, mis on kindlasti kahepoolselt kasulik,” selgitas ta.

TTK logistikainstituudi transpordi- ja liikluskorralduse eriala II kursuse üliõpilastele kuulutas GSMvalve sel sügissemestril välja 1000 euro suuruse stipendiumi, et pakkuda omalt poolt täiendavaid vahendeid kõrgharidusõppe õppurite motiveerimiseks. „Stipendiumi koostöö andis võimaluse ühelt poolt tutvustada tudengitele logistika korraldamise lahendusi ja teisalt jõuda ettevõttega ühise eesmärgini, et oleks tulevikus kvaliteetset tööjõudu. Stipendium motiveerib edasisi tudengeid pingutama, et ise stipendiaadiks saada,” rääkis instituudi juht.

GSMvalve turundusjuhi sõnul on nii stipendiumide väljastamisel kui omapoolsete teadmiste ning praktiliste kogemuste jagamisel tudengitele roll iseenesest mõistetevalt ka ettevõtte isiklikel huvidel. „Meie soov on toetada teadust ja kõrgharidusõpet omalt poolt nii palju kui võimalik, et tulevased logistikud ja transpordikorraldajad oleksid tööturule sisenedes veelgi teadlikumad erinevatest võimalustest, kuidas oma ettevõtete tööd säästlikumalt ja efektiivsemalt juhtida. See on oluline nii meile kui kogu valdkonnale üldiselt,“ selgitas Jeltsov.

Teistel koolidel soovitavad nii TalTech kui TTK leida endagi õppeprotsessi terviklikumaks muutmiseks sobivad ettevõtted ning leida võimalus ja aeg nendega ühiseid eesmärke ellu viia. Teoreetilist poolt praktikaga võiks siduda hiljemalt keskkoolis, et luua kõrgkooli astujale varakult ettekujutus neile huvipakkuva valdkonna reaalsest olemusest. See aitaks kaasa ka teadlikumate valikute tegemisele erialavalikul ning vähendaks oluliselt eriala sobimatusest tulenevat väljalangevusprotsenti õppekavadel.